FreeStart Matka- ja Spordiklubi

 

gallery/logo 2016-4

 

Päev täis puhast matkarõõmu!

 

gallery/fb_icon
Võhandu Maraton 2013


Rahvast sagib vaatamata hommikusele varajasele tunnile väga palju ja esimese hooga tabab pilk erinevates suurustes RAFTe. Nojaa, nende start ju kõige esimene – juba 45 minuti pärast. Hüppan autost välja ja, et formaalsused kiirelt aetud saaks, lippan infotelgi juurde stardimaterjalide järgi. Õnneks ei ole hetkel ka järjekorda ja numbrite kättesaamine läheb libedalt.
Nr 354!! Põnev number ju! Seejärel viskan infotelgi tagant pilgu Tamulale ja no mis teha – jääs mis jääs!! Roosisaare silla juurest aga särab vastu vaba vesi ja see toob naeratuse suule. Seal ruumi küll, et 175 kanuud korraga teele saaks minna. Hakkame vaikselt ette valmistama. Kanuu auto pealt maha, aerude - vestide ülevaatus, asjade sättimine kanuusse.

07.00 Raftide start.  Pääsevad täitsa hästi minema ja võtavad suuna Võõpsu poole – 95 km puhast matkamist. Edu neile, küll varsti jälle näeme, kui neile järgi hakkame jõudma!
Auto juures tagasi ja riietevahetus. Tõmban kalipso selga, sest see talv ei ole vette saanud ja pigem kindla peale välja minna, kui pärast midagi kahetseda!  Tirime kanuu vee äärde ja saame üsna hea koha vetteminekuks. Kanuurahva seas on näha ja tajuda rõõmsat ootusärevust. 7.45 viimased tähtsad käe ja kaelaringid – et näida tõsise sportlasena ning seejärel kanuusse.  Saame mõnusalt kohe silla juurde ja stardirivis esimesse ritta. Jääb see tagapool tunglemine ära! Vaatan veel kellalt, et 30 sekundit stardini ja ütlen seda Janarile. Kõik meie ümber nihelevad ootusvalmilt positsioonidele.

08.00 kahuripauk ning vesi lööb lainetama. Läksime!!!
Mõttes kinnitan endale, et võta algust rahulikult, võta rahulikult..
...kõigepealt lihased soojaks ja siis hiljem aega pressida rohkem. Distants ju ikka pikk. Saame Janariga rütmi kätte (kuigi ka kurdab, et lihased ei tööta õigesti veel) ja liigume mõnusas tempos. Esimesed 20 km tundub, et jões pole üldse voolu. Seisev vesi! Igatahes liigume oma 2,5 tundi ilma eriliste sündmusteta.  Siis jõuame järgi esimestele – õigemini tagumistele kummipaatidele.  Motivatsioon kohe tõuseb – olgugi, et teine paadiklass, kellelegi järgi jõudmine, möödumine ja lõbusate fraaside vahetamine tõstab meeleolu.
Oi kurja!!!? Peas välgatab mõte, et mis siis saama hakkab, kui kajakid meist omakorda mööduma hakkavad?... Ah, edasi ei mõtle (kajakkide start kell 09.00).
….  Umbes 35 km läbitud. Veidi voolu on nüüd jões olemas ja see juba väga mõnusasti toetab meie edasirühkimist. Nopime vaikselt RAFTE ja esimesed kiiremad kajakidki on möödunud. Hoolimata varasemast heidutavast mõttest, ei lase ennast siiski häirida sellest, sest teame ju, et nende vastu nagunii ei saa.
Seikleme omas tempos edasi, vahepeal veidi kiirendades, vahepeal veidi puhates.  Jõuame esimese ületõsteni ja algab vähe põnevam jõeosa. Kärestikuline ja kiire vooluga osa, kus on juba ka juhtimisosavust veidi rohkem vaja. Vesi on väga kõrge, eelmise aastaga võrreldes pea meeter vist kõrgem. Peagi tuleb veidi suurem veejõnksatus, kus peoga veidi vett sisse viskab - ettevalmistus vanade tammikohtade läbimiseks! Neid tuleb kaks.
Esimeses tammikohas vee langus vähem kui pool meetrit, kuid lainetust on omajagu ja lisaks järsk pööre paremale. Viskab päris hea sahmaka Janarile sülle. Vesi ikka külm ja ta otsustas kalipsot mitte panna. Võtab teda veidi õhku ahmima!! Ohtlikuma osa läbimise järel arutame, kuidas ja mis riietusest saab. Peagi on teine samasugune veel tulemas, ei hakka vahepeal aega kulutama ja seal saaks nagunii uuesti märjaks. Otsustame selle läbida ja siis võimaluse korral kiirelt Janarile kuivad riided selga saada.
Teine tamm!! Paar kiiret lausevahetust taktika osas ja murrame otsustavalt lainetesse sisse. No vee langus on küll ligi meeter ja kanuusse viskab oma 100 liitrit vett. Tekib paar ärevat kõikumist veekeeristes, kuid suudame lainetest välja tulla ja püsti jääda. Samas on kanuu pea kolmandiku osas vett täis. Tüürime kiirelt kaldale ja kanuu kaldal kummuli- veest kähku tühjaks!!!
Janar jookseb saateauto juurde riideid vahetama. Adrenaliin on igatahes kõrge ja külm ei ole. Mind kaitses tagumise istuja positsioon ja kalipso päris hästi. Jalanõud on küll märjad, kuid sellest ei tee suurt numbrit.  Sätin kanuu uuesti sõidusuunda ja ootan Janarit. Ootamise ajal möödub oma kümmekond kanuud ja teist samapalju kajakke. Janari saabudes lükkame kanuu veele ja paneme edasi. Kärestikulisel alal näeme kahte võistkonda, kes on ümber läinud. Õnneks on ühel abilised juba olemas ja teised on omal jõul kaldast juba kinni saanud. Sellega võtame kohe kolm kohta tagasi.
Esimeses toidupunktis jalgu sirutada on päris hea. Õlad juba tunnevad, et midagi toimub.
Vaatan kella ja minu hinnangul on meil eelmise aastaga võrreldes juba praegu päris hea edumaa!!
No olgem ausad, oleme ka rohkem pingutanud jõe esimeses osas, kui eelmisel aastal. Janar kaardilugejana räägib järgmistest punktidest ja võtame peale kehakosutust suuna taas jõele. Mõned kanuud, kes meie  kaldal olles meist möödusid, püüame kinni ja möödume.  Mõned üritavad järgi tulla ja mõned meie tempot hoida. Täpne ülevaade, kus positsioonil asume, on ammu kadunud. RAFTide lugemine läks segamini, kes neid kajakke lugeda jõuab ja toidupunktis nagunii on paras melu. Mõni paneb söömata edasi, mõni naudib pikemalt puhkehetke.
Teine söögipaus. See oli vajalik.
Suur osa distantsist läbitud ja energiat ikka palju läinud. Õlad ja vasaku käe küünarnukk annavad endast märku, et nad on olemas.
Edasi Räpina poole. Räpina suur veepais kogub juba kaugelt eemalt vett ja kuna vesi on väga kõrge, on ka suur ala veega üle ujutatud. Olgem ausad, päris mitmest kohast saab S-kurve lõigata! Kõik lõikavad! Räpinasse jõuame kahe kanuuga koos. Ühes Läti tüdrukud, kes tegelikult süsta peal kanuumõladega ning kahene meestekanuu. Viskame meestega nalja, et paras aeg alustada lõpukiirendusega. Nad jõudsid ju meile kuskilt tagantpoolt järgi. Lõõbime vastu, et meie kiirendus algab peale Räpina tammi. Tõmbame siiski veidi enne tammi selja kumerasse ja mehi eest ära ei lase. Saame enne neid randuda ning tormame üle tammi teisele poole ja uuesti vette.
Nagu lubatud, võtame tempo üles!!!
Jäänud on viimased 9 km ja kella järgi on võimalik saada aeg alla 11 tunni. See oleks ikka kõva saavutus eelmise aastaga võrreldes.
Meestekanuu jääbki selja taha kaugustesse, kuid läti tüdrukud on visad. Siblivad meil vaikselt taga ja hakkavad lähenema. 4-5 km enne lõppu jõuame veel RAFT´ile järgi. Selle võistlusklassi esimene siis, kui ikka lõpuni jõuavad  aga palju ju pole jäänud! Õnnitleme ja vahetame kiirelt mõned laused- peame tempot hoidma ja paneme edasi.
3 km enne lõppu jõuavadki tüdrukud meiega kõrvuti. Näeme küll, et süsta liigub paremini ja vilkamalt, kuid paneme auru juurde. Spordivaim ei luba allaandmist! Saame väikse edu, kuid peagi taas tüdrukud lähenevad. Jälle kõrvuti!!!!
1 km lõpuni ja püüame tempot hoida. Tekib väike kokkupõrge, mis loodetavasti pahameelt ei külva, kuid mis salata, saame jälle väikse edumaa sisse. Tunneme kindlalt, et tüdrukud lisavad nüüd kõvasti tempot.
Avaneb lõpusirge. Tajume tüdrukute lähenemist ja vajutame gaasi nii põhja kui vähegi jaksame.
Võõpsu sild läheneb, veel sada meetrit, veel 50 meetrit.. viimased tõmbed ja FINISH -  võib mõlad kokku lüüa. Ära tegime! Tüdrukud jäid maha kümmekond meetrit ja libisevad ka peaaegu kohe üle lõpujoone. Täname neid hea lõpu eest - motivatsiooni oli küllaga!! Triivime ennast randumispunkti ja vaatan kella. Kui mu arvestus õige siis tegime tund aega parema aja kui eelmisel aastal. Kõva sõna meie jaoks. Finišis mõnus soe mulgipuder, soe jook, saun......
Diplomid ja medalid!!!!!! Wauu!!!!! Aeg 10.34 (eelmise aasta aeg oli 11.43.) ja kaheste meestekanuude arvestuses 25.koht. Väga väga lahe ja ülirahul! Igati mõnus ja kordaläinud matk ja võistlus. Kusjuures.... kodus vaatasin lõpuprotokolli ja sinna oli märgitud meile 24.koht..
Paar päeva lihastevalu oli seda väärt! Nüüd nädal taastumiseks ja siis Türi-Tori Kiirlaskumine - 78 km. Tõotab tulla sama põnev!

gallery/start2013
gallery/võhandu 2013-1
gallery/võhandu 2013
gallery/img_9164
gallery/img_9173
gallery/img_9171
gallery/img_9176

Laupäeva hommik. Kell 6.15.
Vaatamata varasele rõskele hommikutunnile Võrus Tamula järve ääres elu juba keeb. Roosisaare silla juures oleks justkui mingi näitus-mess käima lükatud - nii palju rahvast!
Sooja vaid 4-5 kraadi ja taevas pilvine. Lükkan pöidlad pihku, et pilved laiali läheks ja veidi sooja juurde tuleks. Tegelikult see polegi niiväga oluline – taban ennast mõttelt! Ilmselgelt annab endast võistlusadrenaliin märku. Ja no loomulikult ei ole tegemist mingi messiga vaid Võhandu Maratoni stardimeluga.